Euroopa ja Eesti õigusajalugu
ei olnud). Liivimaa maapäevast võtsid osa kõik aadlimatriklisse kantud aadlikud. Sellest
võisid osa võtta ka muud isikud, kuid need ei arutanud seisuslikke küsimusi. Istungid iga 3-e
aasta järgi, erines Eestimaa omast maksukorralduselt. Saare- ja Muhumaa maapäev
sarnanes eelnevatega. Ta nimetas ametisse maamarssali rüütelkonna huvide kaitsjad ja
esindajad, nendest olenes ka kohtunike määramine. Valla omavalitsused: talupoegade
omavalitsusasjus anti mõisnike poolt talupoegade õiguste ja kohustuste loetelu. Algul (1802)
olid vallavanem, vallatalitajad ja vallavolikogud sõltuvuses mõisnikest. Hiljem läks
kohtupidamine talupoegade kätte, omavalitsused üldise kubermangu järelvalve alla. Seejärel
loodi talurahva asjade komissarid ning peale 1866 aasta seadusi loodi erilised vallakohtud.
Kirikukorraldus: Eesti kõrgemaks võimuks konsistoorium piiskop (aadlikud, vaimulikud),
annaabi.ee 
