Eesti keskaeg
Vene
vürstide, Novgorodi ja Pihkva vürstide, eesmärgiks oli allutada Eesti- ja Liivimaa
alad enda maksustuspiirkonda (Näiteks Ugandi Otepää).
7. Eesti enne ja pärast ristisõdu:
Murrang ja järjepidevus- Eesti ja Läti vallutamine tähendas nende maade ajaloos
põhjapanevat muutust. Muutused ei toonud endaga kaasa ainult uusi ehitisi nagu
kirikud või kivilinnused. Alates 13. sajandist oli olemas piiskopkondlik
kirikuvalitsemissüsteem, rüütli- ja teised vaimulikud ordud, omavalitsevad linnad.
Võõrsilt tulnud inimeste osakaal oli väike, kuid nad moodustasid ühiskonnas
juhtgrupi. Majanduse tootlikuse, tehniliste ja üldkultuuriliste uuenduste osas polnud
olulist erinevust. Majanduse vallas suurimaks erinevuseks oli käsitöö ja kaubanduse
märksa väiksem koondatus: Eestis puuusid linnalised asulad, mis oleksid kui
kaubanduse- ja käsitöökeskused. Pärast vallutust kaasati osa senistest rahvajuhtidest