Maateaduse aluste kordamisküsimused
Maapinnalähedane vesi
rikastab sageli pinnaveekogusid või jõuab allikatena maapinnale, kus moodustab jällegi pindmise äravoolu. Kuna suur osa
veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. Suure veeringe moodustab aga
ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale.
3. Ookeanid, nende üldiseloomustus (pindala, maht, sügavus, hoovused, temp. ja soolsus). Ookean on maailmamere suurimad
mandrite vahelised osad, mis omavada suuri mõõtmeid, iseseisvat vett, atmosfääri tsirkulatsiooni ja väljakujunenud
hüdroloogilist reziimi. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu,
lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Maailmamerd jaotatakse kokkuleppeliselt neljaks (harvem viieks) ookeaniks. Kindlalt
on ookeanideks Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri, mõnikord loetakse ookeaniks ka Lõuna-Jäämerd ehk
Lõunaookeani. Ookeani keskm
annaabi.ee 
