Mangaan reageerib halogeenidega, tekivad Mn(II)halogeniidid Mn(s) + Cl2(g) MnCl2(s) Pingereas vesinikust eespool asuva metallina reageerib lahjendatud hapetega Mn(s) + H2SO4(aq) Mn2+(aq) + SO4 2(aq) + H2(g) (8) 5. Ühendid Ühendeis on Mangaani oksüdatsiooniaste kuni VII, neist püsivamad II ja VII. Madalaima o.- a.-ga Mn-ühendeis on mangaanil aluselised, kõrgematel happelised ning vahepealse o.-a.-ga ühendeil on amfoteersed omaused. (2) 5.1 Oksiidid (2) Tuntakse järgmisi oksiide: MnO, Mn2O3, MnO2, Mn3O4, MnO7. MnO on roheka värvusega kristalliline mittetöhhimeetriline oksiid (MnO kuni MnO1,15), mida saadakse kõrgematest oksiididest redutseerimisel vesinikuga või MnCO3 termilisel lagundamisel. MnO veega ei reageeri, hapetega moodustab ta sooli [MnCl2, MnSO4, Mn(NO3) 2]. Soolad on roosaka värvusega. Mn2O3 saadakse MnO2 kuumutamisel. MnO3 on musta või pruunika värvusega kristalliline aine
5.Induktiivsuslik takistus XL = L = 2f (ringsagedus) L induktiivsus Mahtuvuslik takistus XC = 1/C ringsagedus C mahtuvus 6.Võnkering-elektrivqnkumised vqivad tekkida vooluringis, millel on induktiivsus ja mahtuvus. Sagedus 0 nim kontuuri omasegeduseks(vastab harmoonilise ostsilaatori omasagedusele) Tomsoni valem- maarab vqnkumise perioodi T = 2LC (isoleeritud võnkesüsteem) 7.Elektromagnetlaine(mille kiirus tuhjuses on vqrdne elektrodunaamilise konstandiga c=310 10cm/s) ja selle omaused muutuvate magnet- ja elektriväljade levimisprotsess ruumis. 8.Vahelduvvool perioodiliselt muutuva suunaga vool Voolutugevuse efektiivvaartus I=Im/2. Analoogiliselt on U=Um/2 pinge efektiivvaartus.Efektiivvartuste kaudu vqib keskmise vqimsuse valemi esitada kujul P = Iucos P aktiivvõimsus (W) IU näivvõimsus (VA voltamper) cos-vqimsusnurg Too: 9.Transformator ja elektri energia ülekanne k = n1/n2 = U1/U2 I2/I1 k trafo ülekandetegur n1 ja n2 keerdude arv mähistes 10
annaabi.ee 
