Keelenõu avalikkuses
sirvida Keelenõuanne soovitab väljaandeid. Neid on juba viis, aga viimane pole veel
veebi jõudnud. Sealt saab selliseid vastuseid, mida käsiraamatust või Õs-ist
tihtipeale ei saa.
Õigekeelsussõnaraamatu toimetaja Maire Raadik rääkis, kuidas nende uute
sõnadega täpsemalt on ehk kust need tulevad ja kuidas need jõuavad
sõnaraamatusse.
Pikemalt räägiti, kuidas uudissõnad jagunevad. Uudissõna võib olla nii oma liitsõna
või sõnaühend, nt idufirma, viipemakse; omatuletis, nt survestama – survet
avaldama, guugeldama – Google’ist otsima; uue tähendusega sõna nagu näiteks
pooletoobiline – poolearuline.
Suure osa keeleküsimustest moodustuvad ka sõnamoodustis küsimused. Selgitati
mõistet, mis on sõnamoodustis ja mida inimesed küsivad ja mida keelenõuandja
liigitab sõnamoodustiseks. Näitena toodi välja tuletamine, kui pannakse nt nimisõnale
omadussõnaliide otsa ja nt liitsõnade moodustamine, kui teha kahest või kolmest
annaabi.ee 
