Eesti põllumajandus läbi aegade
märtsiküüditamist aastatel 19491952.
[redigeeri] Kolhoosnike elu
Kolhoosi liikmetele (kolhoosnikele) kuulunud maa ja vara läks kolhoosi omandisse. Isiklikuks
kasutamiseks tohtisid jääda vaid osa hooneid, piiratud hulgal koduloomi ja väike o,5 ha aiamaa.
Veoauto, traktori ja teiste põllumajandusmasinate omamine oli keelatud. Kolhoosnikele maksti töötasu
normipäevade eest. Algaastatel nad sagedasti mingit tasu ei saanudki või said tasu omatoodangus.
Inimeste mälestuste järgi oli Venemaa kolhoosides päris algul isegi nii, et kuna kolhoos tervikuna oli
kahjumis, siis kahjum jagati võrdeliselt normipäevadega ja kes rohkem normipäevi oli teeninud, see pidi
rohkem juurde maksma. Elas kolhoosnik sellest mis ta tootis oma kodumajapidamises ja mida
kolhoosist õnnestus virutada.
1950. aastate lõpus pärast Stalini surma vahetati välja ka enamus tõsiusklikke kommuniste aga
majanduses saamatuid tegelasi juhtivate kohtade pealt