seiskub. Pärast sulgub kontaktori KM2 mähise ahelas olev kontakt S3, vool läbib kontaktori KM2 mähist, tema jõukontaktid ja abikontakt KM2 sulguvad ja mootor hakkab pöörlema vastassuunas (näiteks vastupäeva), millest annab märku signaallamp H4 (kollane). Nagu eespool oli juba mainitud, toimub mootori käivitamine (reverseerimine) iseennistuva nupu S2 või S3 vajutamisega. S2 või S3 vajutamisega tekitatud vooluringi "säilitamiseks" on ettenähtud abikontaktid KM1 ja KM2 (hoide- ehk omatoitekontaktid). Abikontaktide puudumisel pärast S2 või S3 ennistumist toimub mootori seiskumine. Mootori lõplikuks seiskamiseks tuleb vajutada avaneva kontaktiga iseennistuvale surunupule S1, mille tagajärjel katkevad juhtimisosa kõik ahelad, kontaktor KM1 või KM2 lülituvad välja, tema jõu- ja abikontaktid avanevad ja mootor jääb seisma. See skeem on varustatud nn. "lollivastase" kaitsega. Juhul, kui keegi kogemata vajutab S2 ja S3
reversseerimine toimub samuti kontaktorite KM1 ja KM2 abil. Suunakontaktorite juhtimisskeemi on kujutatud joonisel 1.1.c. Pöörlemissuuna valimine toimub surunuppude S2 ja S3 abil, millistele vajutades saavad toite vastavalt kas suunakontaktori KM1 või KM2 elektromagneti mähis. Kontaktor KM1 või KM2 rakendub ning tema peakontaktid mootori jõuahelas sulguvad, andes toite mootori töömähisele. Samal ajal lülituvad ümber ka KM1 või KM2 abikontaktid sulguvad abikontaktid (hoide- ehk omatoitekontaktid) sulguvad, shunteerides surunuppude S2 või S3 sulguvad kontaktid, avanevad abikontaktid (blokeerimiskontaktid) aga avanevad vältimaks mõlema suunakontaktori üheaegset rakendumist (lühis !). Joonis 1.1 Mootori reversseerimiseks (pöörlemissuuna muutmiseks) tuleb vajutada vastassuuna surunupule. Kui mootor töötas näiteks pöörlemissuunas, mis on määratud suuna- kontaktori KM1 rakendunud seisundiga, siis vajutades surunupule S3 katkestab tema
annaabi.ee 
