EESTI KEELE STRUKTUUR
olemnit, eset või nähtust, mis põhigi, kuid teiste sõnadega. Näide: Mart Martinson
(põhisõna), 11.klassi liider (lisand), otsustas küsimuse omapäi. Lisand võib lauses
seista nii põhisõna ees kui ka järel. Vormiliselt võib järellisand olla:
1. Nimetavas käändes. Näide. Kadri Kask, Kuku raadio diktor (kelle?), on väga hea
diktsiooniga.
2. Omastavas käändes. Näide: Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas.
3. Osastavas käändes. Näide: Päts, Eesti omatiikluse nimekamaid mehi, vaevles
nagu paljud teisedki Venemaa vangrilaagris.
4. Olevas käändes. Näide: Hillar Nahkur ASi Signaali müügiagendina ei tulnud
kohale. ! Nimetavast kuni kaasütlevani v.a. omastavas on lisandi juures kaks koma
(punkt 1, 3).
5. Võrdlus (kui-lisand). Näide: Mina kui 12.klassi arukas inimene ei pane kunagi
kui-lisandi ette koma.
Eeslisand võib-olla:
1. Nimetavas käändes. Näide: Insener Jaan Kaup vahetas töökohta.
2