"omaterminina" - 1 õppematerjal

Kirjanduse mõisted A-Z

(Anton Hansen Tammsaare.) ood ­ pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanduses viljelesid oodi näiteks Pindaros (1. saj e.Kr) ja Horatius (66­8 e.Kr), eesti kirjandusse tõi oodi Kristjan Jaak Peterson (1801­1822), näiteks "Laulja", "Kuu". oratoorium ­ muusikas pikem mitmeosaline draamatilise süzeega heliteos. Kirjanduses kasutusel omaterminina näiteks Jaan Oksa (1884­1918) luuleloomingus (oratoorium "Kannatamine"). orkestra ­ antiikteatri tähtsaim koht, väike ümmargune plats (läbimõõt ~24 meetrit), mille keskel oli Dionysose altar ning külgedel kaks sissekäiku (paradost), mille kaudu tulid oma kohtadele publik ja koor. P paarisriim ­ vt riim. paatos ­ kirglik vaimustus, pidulik hoogsus. Pateetiline on hoogne vaimustusest kantud kirjandusteos.