Kas keskaeg oli pime ja mahajäänud aeg?
ristisõjad, milles „paavsti käeviipel“ astuti verisesse sõtta eesmärgiga panna
rahvad vägisi uskuma seda, mida usuvad ka nemad. Ühiskond oli dogmaatiline
ning inimestel, kes isegi üritasid oma avastusi propageerida, mis läksid vastuollu
piibliga, pidid kokku puutuma rahva suure umbusuga ning inkvisitsiooniga, sest
alates XII sajandist arendati välja tohutul hulgal piinariistu, mis pidid avalikku
korda ja piiblipõhist elu tagama. Oleks õige järeldada, et inimeste omateadvus
jäigi püsima madalal tasemel kogu ajastu vältel, mis omakorda lõppes XV sajandil
alanud nõiajahiga, kestes pea kaks sajandit ja nõudes tohutul hulgal süütute
inimeste elusid.
Vaatamata muredele, mis tabasid Kesk-Euroopat, peame välja tooma ka
nende märkimisväärseid saavutusi ühiskonnas, mis mängisid edaspidiselt
fundamentaalset rolli Euroopa arengus, eriti tänapäeva maailma kujunemises.
Täpsemalt räägime kõrgkeskaja ajavahemikust, mil kultuur hakkas taas õitsema