Onomastika, nimekorraldus
parandati nimi kirjakeelepäraseks kõlalise sarnasuse alusel, mitte tähendust
tõlkida püüdes: Kunnalannu >Konnalaane, Rusima > Roosimaa.
Nõukogude ajal said murdealade kohanimede korraldamisel suurema
sõnaõiguse keeleteadlased. Sel ajal pooldati murdelise sõnavara tõlkimata
jätmist ja nime ennistähenduse arvestamist, kuid ametlike kohanimede
kirjapildist tuli elimineerida kõik see, mis ei sobinud kirjakeele fonoloogiaga,
Lõuna-Eestis vokaalharmoonia, ds-ühend ja nõrk aste omastavalises
kohanimes, nt Vadsa>Vatsa, Perdagu>Perdaku, kõrgenenud keskkõrgete
vokaalide märkimine vastavate kõrgete vokaalidega jm (Pall 1976). Järgsilbi o
või u normimisele pöörati vähem tähelepanu: Hindsiku > Hintsiko Lääne-
Võrumaal, kus murdekeeles valitseb u, ja Ida-Võrumaa o-lisel alal Palometsa
kõrval ka Külaoru, Võõpsu.
Võru Instituut soovis, et ajaloolise Võrumaa piires kirjutataks kohanimed Eesti
põhikaardile vastavalt paikkondlikus võru keeles enamlevinud hääldusele.