Imede olemus ja olematus.
Ometi on
imed need, mis toovad inimesi usu juurde ning küllap poleks ilma usuta imedesse usku
ennastki.
Isa Piol, kes 1968. aastal 81-aastaselt suri, olid väidetavalt veritsevad haavad kätel, mis ei
paranenud ning sundisid teda mitmeid kordi päevas sidemeid vahetama. Arstid ei osanud
nende haavade tekkele seletust leida ning tema järgijad usuvad, et tegu oli stigmaga, st
ristilöödud Jeesuse haavade imepärase kordumisega. Taoline religiooniga seonduv ime on
minu mõistuse jaoks omastatavam, kui näiteks kellegi pajatatud lood nägemustest või ravivast
allikaveest. Küllap oleks aga uskumine Isa Pio imelisusesse veel märksa lihtsam, kui ta
paikneks ajaliselt lähemal või kui ma kasvõi läbi videoülesvõtete tema olemusest aimu
saaksin. Üleüldse ei tee miski minu jaoks millegi imeks tunnistamist raskemaks, kui ajaline
kaugus. Ükskõik millise imetaolise sündmuse reaalajas tajumine on märksa ehedam, kui lood