Muinasaeg (Eesti)
lina. Sel ajal kujunes ka üksiktaluline asutus ja kujunes välja põllumaa eraomandus
tekkis varanduslik ebavõrdsus.
Eelrooma rauaaeg (500eKr-50pKr) rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad,
vastupidavamad. Uued põllud oli korrapärasemad, suurus ja asend määrati varem paika.
Surnuid hakati matma tarandkalmetess, mis koosneisd kiviridadest või müüridest.
Majandus hakkas kiiremini arenema seoses rauatootmisega, võeti kasutusele
omasoorauamaak. Pruunikaid roostekänkria meenutav maak tambiti peeneks ning pandi
koos puusöega savist ja kivist valmistatud ahjudesse. Lõõtsaga pumbati ahju õhku, et
söed pidevalt hõõgudes vajalikku kõrget kuumust annaksid. Söel oli ühtlasi tähtis roll
raua eraldamiseks maagist. Ühe ahjutäiega saadi paar kg toorrauda, mida tuli töödelda,
enne kui sepp selleks kirve või noa sepistada sai. Süvenes ka majanduslik ebavõrdsus.