Antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme.
reguleeritud avalikult sõnastatud ja ühiskonna enda poolt vastuvõetud seadustega. Kuna kreeklased elasid nn
polis`tes, väikestes linnriikides, siis said nad oma ühiskondade väiksuse tõttu rakendada mitte esindusdemokraatiat,
nagu tänapäeval juba ühiskondade suuruse tõttu paratamatu on, vaid otsest demokraatiat, kus kõrgemaks
võimuorganiks oli polise täiskasvanud meessoost kodanikkonna koosolek. Niisugused rahvakoosolekud omasidki
seadusandlikku võimu.
Selline süsteem eeldab aga elanikkonnalt suhteliselt kõrget haridustaset – eelkõige oskust
argumenteerida, et oma soove ja eelistusi sellise otsese demokraatia kaudu teostada. Just
seda oskust lubasid sofistid oma õpilastes kujundada. Seejuures oli sofistide poolt osutatav
teenus oluline nii igale inimesele individuaalselt kui ka ühiskonnale tervikuna. Ühelt poolt
aitas sofistide poolt pakutav haridus igal inimesel isiklikult oma taotlusi läbi viia ja edukas
olla