Eesti Vabariigi kirjandus 1920-1940
Märkimisväärseks erandiks realistide hulgas jäi August Gailit, kelle romaan ,,Toomas Nipernaadi"
kuulub tänini eesti uusromantiliste teoste paremikku.
Samal ajal algas alguspärase näitekirjanduse võidukäik, mille rajajaks võib pidada Hugo Raudseppa
ja tema suure populaarsuse võitnud rahvaliku huumoriga kirjutatud näidendeid ,,Sinimandria",
,,Mikumärdi", ,,Vedelvorst".
1930. aastate keskpaigas leidis aset teine suurem murrang omariiklusaegses kirjanduses.
Proosalooming jäi küll esikohale ning järgnenud aastaid on peetud koguni eesti romaani kõrgajaks,
kuna senine suhteliselt tagasihoidliku kunstiväärtusega olustikuline realism läks üle märksa
kunstiküpsemaks psühholoogiliseks realismiks. Siingi tuleb märkida taas A.H. Tammsaaret, kelle
kõrvale kerkis aga oma linnatriloogiaga Karl Ristikivi.
Seoses vaikivale ajastule iseloomuliku rahvustervikluse propagandaga saavutas suure populaarsuse
ajalooline romaan
annaabi.ee 
