Venelastel ja sakslastel oli õigus kasutada emakeelt, seega puudusid vaid autonoomsed institutsiooni rahvusasjade juhtimiseks. Rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus võeti Riigikogus 1925a. Seadus tunnistas rahvusvähemusteks kõik rahvusgrupid(üle3000) Kultuuromaval oli õigus asutada,ülal pidada,juhtida ja kontrollida emakeelseid koole ja kultuuriasutusi (teatrid,raamatukogud ja kirjastused). Seda pidasid vajalikuks sakslased ja juudid. Kultuurielu üldisi arengujooni: omariiklusaastatele oli iseloomulik erakordselt intensiivne kultuurielu, mille käigus kasvas varasemast eest talurahvakultuurist välja moderne euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Kõrgkultuuri kujunemist soodustasid ka omariiklusperioodil loodud haritlaste kutseliidud, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit.Laienesid kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes seni domineeritud saksa ja vene mõjudest, mis olid surunud kogu
*Venelastel ja sakslastel oli õigus kasutada ametiasutustes oma emakeelt *Kultuuromaavalitsustel oli õigus asutada, ülal pidada, juhtida ja kontrollida emakeelseid koole ja teisi kultuuriasutusi *Kultuurautonoomia andmine Eesti rahvusvähemustele täitis täielikult oma ülesande *See tugevdas Eesti mainet maailma avalikkuse silmis, kuna Eesti oli kahe maailmasõja vahel ainu Euroopa riik, kus rahvusvähemustele kindlustati sedavõrd suured õigused Kultuurielu üldisi arengujooni *Omariiklusaastatele oli iseloomulik erakordselt intensiivne kuluurielu, mille käigus kasvas varasemast eesti talurahvakultuurist välja moodne euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur *kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine ja selle kasutamisvaldkonna laiendamine *Iseseisvusaastail laienesid märgatavalt kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes seni domineerinud saksa ja vene mõjudest, mis olid surunud kogu kultuurielu suhteliselt ahtasse voolusängi *1920
annaabi.ee 
