Tööstusühiskonna põhijooned
ja 20. sajandi vahetusel. Siis kujunes linn progressi smboliks, sest seostus
suuremate sissetulekute, moodsate side- ja transpordivahendite (tramm, metroo),
suure kaubavaliku ja mitmeklgsete puhkevimalustega (kinod, kabareed,
kohvikud).
Linnastumine ja tstuslik areng muutsid ka LEIBKONNAMUDELIT. Agraarhiskonnas
olid lekaalus suured pered, mis hendasid mitu plvkonda. Suurpere olemasolu
ei tinginud mitte niivrd majanduslik kitsikus, kuivrd pllumajanduslike
tde omapra. Mida rohkem leidus talus tksi, seda edukamalt oli
vimalik majandada. Talut oli mitmekesine, mistttu oli talus vimalik
rakendada ka lapsi ja vanureid. Hoolitsemine vikelaste ja vanurite eest oli
agraarhiskonnas pere lesanne. Tstushiskonnas, kus
elujulised mehed ja naised lksid linna td otsima, kujunes peamiseks
leibkonnatbiks vikepere. heskoos elasid vaid vanemad ja alaealised
lapsed, vanavanemad jtkasid elu maal.