VETERINAARGENEETIKA
See esineb enamikul erisoolistel
isenditel. Soo maaramine ei olene sel juhul valiskeskkonnast.
Sugupool korgematel organismidel maaratakse sugukromosoomidega ehk gonosoomidega.
19. sajandi lopul avastati monedel putukatel karuotuubis isesugused kehakesed,
kusjuures emastel olid nad teistmoodi kui isastel. Selle avastuse tahtsust ei moistetud kohe,
sest seni pusis arvamus, et sugupoolel pole kromosoomidega midagi uhist.
Ameerika tsutoloogid Wilson ja Stevens nimetasid 1905. a omaparase kehakese
Xkromosoomiks.
Nii avastati soomaaramise XX-X0 susteem, mis esineb paljudel putukatel.
Meioosi tagajarjel satub neil munarakku alati X-kromosoom, pooltes spermides on
Xkromosoom,
pooltes aga puudub.
Samal, 1905. aastal leidsid Wilson ja Stevens teistel putukatel, et isastel esineb uhele
Xkromosoomile
lisaks veel sellega paaris olev vaiksem kromosoom. See nimetati Ykromosoomiks.
Isastel ja emastel oli kromosoomide arv vordne. See soomaaramise XX-XY-susteem on
annaabi.ee 
