19. Tähtsamate lämmastikväetiste tootmine, iseloomustus ja kasutamise omapära 20. Muldade lubjatarbe määramise võimalused ja lubiväetiste kasutamine 21. Eestis leiduvate lubiväetiste iseloomustus 22. Mulla happesus, selle liigid ja väljendamise viisid 23. Väetiste andmise ajad ja viisid 24. Väetiste mõiste ja klassifitseerimise alused 25. Väetisnormide arvutamise meetodid ja nende iseloomustus 26. Väetussüsteemi mõiste, ülesanded ja omapara erinevates maaviIjelusviisides 27. Väetistarbe määramise meetodid ja agrokeemiateenistus Et teadlikult planeerida peab teadma kui palju üks taim toodab ja eemaldab mullast toitelemente. Peame teadma liikuvaid toitaineid. Väetustarbe määramisega tegeleb agrokeemia teenistus. · Põldkatsed annavad kõige täpsema pildi. Looduslikes tingimustes. Puuduseks, et konkreetse kultuuri kohta kehtib konkreetsetes mullatingimustes kus see katse läbi on viidud.
19. Tähtsamate lämmastikväetiste tootmine, iseloomustus ja kasutamise omapära 20. Muldade lubjatarbe määramise võimalused ja lubiväetiste kasutamine 21. Eestis leiduvate lubiväetiste iseloomustus 22. Mulla happesus, selle liigid ja väljendamise viisid 23. Väetiste andmise ajad ja viisid 24. Väetiste mõiste ja klassifitseerimise alused 25. Väetisnormide arvutamise meetodid ja nende iseloomustus 26. Väetussüsteemi mõiste, ülesanded ja omapara erinevates maaviIjelusviisides 27. Väetistarbe määramise meetodid ja agrokeemiateenistus Et teadlikult planeerida peab teadma kui palju üks taim toodab ja eemaldab mullast toitelemente. Peame teadma liikuvaid toitaineid. Väetustarbe määramisega tegeleb agrokeemia teenistus. · Põldkatsed annavad kõige täpsema pildi. Looduslikes tingimustes. Puuduseks, et konkreetse kultuuri kohta kehtib konkreetsetes mullatingimustes kus see katse läbi on viidud
olevad nahtused ja tegevused; b) kirjelduse iilesehitamise p6him6ttena, selle kava alusena -faktid tuleb esitada samades seostes, nagu nad selles p6imikus tegelikult esinevad, ja nii, et vastastikm6ju kirjelduses v6imalikult selgesti esile tuleks. 3. Geograafilist regiooni m6isteti kui ruumilist klassi: a) ta sisuks, universaaltunnuse vaartuseks, on teatav konkreetne vastastikm6jude p6imik b) see regiooni sisu, niisiis ka regioon ise, on omaparane ja see omapara tuleb kirjelduses selgesti avada; c) regioon on sisemiselt tihtlane, regioonisisesed erinevused, on vahemtahtsad ja neid ei tule r6hutada, d) regioonil kui klassil on kindel maht, ta kujutab endast teatavat kindlat ruumiosa. Selle ruumiosa defineerimiseks tuleb tapselt ara naidata teda iimbritsevad piirid; e) regioon kuulub taksonoomiasse, teda saab vahemtahtsate sisemiste erinevuste alusel jagada alamregioonideks, aga samuti teatavate sarnasuste alusel teiste regioonidega iihendada koos
annaabi.ee 
