Onomastika, nimekorraldus
Aastatel 19902000
esines mõni võõrtähtedest või võõrapärastest tähekombinatsioonidest 7,7%
tüdrukute nimedes ja 4,9% poiste nimedes; 1990. a oli vastavad näitajad 5,6%
ja 2,9%, 1970. aastateni sai võõrtähega nime kuni 2% lastest.
Võõrtähtedega on seotud ka praeguse nimekasutuse üks olulisimaid
negatiivseid tendentse, järjest enam on kasutusse tulnud mitmesuguseid
segavariante: võõrtähti lisatakse nii võõrast päritolu kui ka omanimedesse
suvaliselt.
Ortograafiat aluseks võttes võib eesti nimesid jagada kolme rühma:
omanimed, võõrnimed ja tsitaatnimed. Omanimed on kõik eestikeelsed nimed
(vt eespool). Võõrnimed on muganemata või osaliselt muganenud nimed,
millel on võõraks peetavaid struktuurijooni (nt võõrsõnatähed Rudolf;
nimealguline b, d, g Brita; järgsilbi pikad täishäälikud või rõhk järgsilbil
Marleen). Tsitaatnimed on nimed, mida kirjutatakse vastava keele reeglite
annaabi.ee 
