Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas.
vastuvõetav keskmisele üürnikule, - mille tõttu eraomanik loobub ettevõtlusest
eluasemeturul ning kohandab temale kuuluvad eluruumid mitteeluruumideks, - seda
enam väheneb eluasemefond. Eesti eluasemefond on aastatega pigem suurenenud, kuid
uute ehitiste kvaliteet on langenud, mistõttu nende ülalpidamiskulud ei ole mõistlikud.
Ka vanemate ehitiste renoveerimise kulutuste üle puudub ülevaade.
Viis erinevat omanikuvormi pole puhtakujulised, ent järgnev liigitus võimaldab saada
eristusega ülevaate enam levinud eravalduse üürimise motiividest turumajandusele
orienteeritud ühiskonnas:
Traditsioonilise eraomaniku jaoks on eluaseme väljaüürimine põhiline sissetuleku
allikas ning vaid äärmuslikud muutused eluasemeturul võivad teda sundida loobuma
kinnisvara haldamisest ja selle järjepidevast väljaüürimisest.
Tööandjast eraomaniku puhul kujuneb välja nn loomulik huvitatuse ahel, - kui eluaset