Kõige vähem latentsed on rasked isikuvastased kuriteod, mis ei ole seksuaalkuriteod. Kodudesse sissemurdmise teatamise % on ligi 50% ainult. Nt kopliliinidel on maju, kus inimesed jätavad meelega ukse luku panemata, sest kui lukus siis lõhutakse kindlalt ära. Üks kuriteoliik, millest teatamine on paranenud, on autovargused 86% juures. Tekib küsimus, miks see 100% ei ole autosid on erinevaid on ka neid, mis kuigi palju ei maksa. Või on omanikustaatus ebaselge, pole dokumente vms. Püütakse saada hinnangut politseitegevusele meil on uuringud näidanud politseile antava hinnangu tõusu 2004 oli 32% kes arvas, et politseid käitub vastavalt nõuetele. Hinnang kuriteoohvrite poolelt ootused politseitegevusele on muutunud realistlikumaks kui 90-lõpus olid lootused liiga naiivsed, et kõik saab avastatud jne. politsei on ka ise muutunud palju professionaalsemaks.
60. Vähendamaks õiguslikult tagajärjetu konfiskeerimisotsustuse tegemise ohtu, tuleb menetlejal KrMS § 40 lg 1 alusel kriminaalmenetlusse kaasata iga talle teadaolev isik, kes võib arvestatava tõenäosusega olla tulevase konfiskeerimise objekti omanik. Sellisel juhul on konfiskeerimise küsimuse lahendamisel tehtav kohtu otsustus selle kohta, kellele konfiskeerimise objekt kuulub, siduv kõigile menetlusse kaasatud isikutele. See tähendab eeskätt seda, et menetlusse kaasatud isik, kelle omanikustaatus kriminaalmenetluses kinnitust ei leia, ei saa tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p-st 4 ja § 457 lg-st 1, samuti halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 43 lg 1 p-st 1 mõnes muus menetluses tugineda väitele, et konfiskeeritu kuulus konfiskeerimise ajal talle. Nii muutubki konfiskeerimisotsustus tema jaoks siduvaks. Seejuures peab ka kohtuotsuse resolutiivosas kajastuma see, millise menetlusosalise õigused vaidlusalusele esemele kohus tuvastas ja millise