Asjaõigus eksamikonspekt
kinnisasja igakordse omaniku kasuks
Reaalkooramise avalik-õiguslik iseloom tuleneb üldisest huvist, mida reaalkoormatis tagab, mitte
aga sellest, et võlasuhte üheks pooleks on riik.
Omanikureaalkoormatis
Selline reaalkoormatis on võimalik näiteks siis, kui isik omandab kinnisasja, mis on kooramtud
reaalkoormatisega tema kasuks. Omandaja võib selle koormatise lõpetada, kuid võib lasta üle kanda
mõnele teisele isikule. Omanikureaalkoormatise tekkimisele saab vastavalt kohaldada
omanikuhüpoteegi kohta sätestatut. Seda võib vaja minna nt siis, kui omanik soovib enne kinnisasja
võõrandamist seda koormata reaalkoormatisega enda kasuks ühepoolselt.
Erinevus servituutidest ja hüpoteegist
Erineb servituudist selle poolest, et see on suunatud kooramtud kinnisasja omaniku positiivsele
sooritusele. Reaalkooramtis ei anna kasutusõigust, vaid tagab kinnisasja vastutuse omaniku
soorituste tegemise eest.