Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
üksikud, nimelt need, kel seks iseäralised dokumendid (,,laenukirjad"), kes oma kohtadel asusid
,,Liivi õiguse" või ,,Kura õiguse" alusel, "vabalt ja rahulikult, nagu teised Kuramaa vastristitud
on harjunud omama laenumaad" (U. B. 753, a. 1333), ,,nagu teised vabad kurelased, Kura õiguse
järele" (1. XII. 1439), jne.
N. n. vabad talupojad asuvad oma kohtadel õieti sellesama õiguse alusel, mille põhjal Liivimaal
alguses kõik päriselanikud oma päriskohtade omanikkudeks pidid olema ja jääma. Muutunud
oludes on see õigus neile iseäralise lubaduse põhjal alale jäetud. Seesuguste vabamate päris-
maalaste vabadusemäär ja iselaad olenes peaasjalikult sellest, kas tuli maksta alalist maksu või
kanda ainult isesugused kohused (nagu sõjateenistus 1 hobusega, käskjala-ja muud sõidud,
,,lossitööd") ja kas oli sealjuures mingisuguseid kohuseid vasalli või aga ainult maaisanda vastu.