Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
paljud deskriptiivsed vasted)
Hüponüümia - tähenduste hierarhilised alistussuhted. Alistatud sõna on talle vastava kõrgema
kategooria hüponüüm, kõrgema kategooria aga oma hüponüümi suhtes hüperonüüm. Nt "hobune"
on hüponüüm "imetaja" suhtes.
Meronüümia (vahel partonüümia) - osa ja terviku suhe. ( nt keha koosneb pea, kukal, selg, jalg,
kõht, käsivars; käsivars omakorda õlavars, küünarnukk, käsi jne)
Eraldamatu omandussuhe - vältimatu, integraalne kuulumine millessegi. (nt käelaba kuulub käe
osade hulka)
Meronüümias nim osa meronüümiks ja tervikut holonüümiks.
Atributsoon e atributiivne suhe - entiteedi omaduste ja entiteedi enda suht küsimus. Entiteet koosneb
osadest, kuid sellel on omadused.
Sünonüümia vastand on vastandlikkus. On eri liike vastandusi, kõige lihtsam neist
komplementaarne vastandus (komplementaarselt vastandlikult dentonatsioonid nt mees ja naine)