atmosfääri ülaosasse ionosfääri. Maa magnetvälja ehitus on selline, et osakesed liiguvad ionosfääris ümber ovaalsesest piirkonnast Maa kummalegi poolusele. Neid virmaliste esinemise piikondi kutsutakse virmalisteovaalideks. · Suundunud magnetosfäärist ionosfääri, hakkavad osakesed põrkuma ionosfääri osakestega. Põrgetel kandub sissetunginud osakeste energia ionosfääri osakestele. · Põrkel lisaenergia omandunud ionosfääri osake saab energialisa ainult lühikest aega endale hoida, seejärel loovutab osake energia nõrga valgusvälgatusena. · Et magnetosfäärist tungib atmosfääri ülaosasse miljardeid osakesi, toimub põrkeid tohutul hulgal ja hetke pärast võime näha lugematuist pisivälgatustest moodustuvaid virmalisi 6 · Põrked toimuvad kõige sagedamini 100-300 km kõrgusel, kus enamasti ilmuvad ka
Etoloogia, loomade uurimine Etoloogia tekkis 17/18 saj seoses sellega, et uuriti kaasasündinud käitumist. Sellele pani aluse Darwini teooriad. Uurib liigispetsiifilist kaasasündinud käitumist ja organismide (sh loomade) arengut. Uurimismeetodiks vaatlus. Etoloogia toob sisse olulisuse, kuidas kaasasündinud käitumine on seotud sellega, mis toimub õppimisel. 4 peamist ideed: Liigispetsiifiliselt kaasasündinud käitumise idee on olemas käitumine, mis on liigile omandunud ja ta on ka kohastuv käitumine Evolutsiooniline vaatenurk -Kaasasündinud käitumine saab olla ka see, mis on kõikide liikide esindajatel, on ühesuguse käitumisjärgvusega (geneetiliselt programmeeritud käitumise jada) Õppimise eelsoodumus organismil on valmidus õppekiseks; puudub eelnev kogemus; erineb see, mida organism on valmis õppima sensitiivne periood tähendab, et mingi kindel õppimine toimub