Pronksiaeg
Äkki olid põllupeenrad püstitatud hoopis loomade
eemalhoidmiseks, eriti kui oletada, et nende peal võis paikneda näiteks tara?
Gotlandi uurija Sven-Olaf Lindquisti arvates võib põllupeenarde funktsioon olla väga erinev.
Need võisid olla majutuskohad hooajaliste põllutööde ajal või liikumisteed põldude vahel. Nad
võisid pakkuda kaitset mullaerosiooni vastu, aga ka markeerida tööhulga ja maa jaotust
konkreetsetel põllutöödel või tähistada omandivalduste piire.
Lindquist arvutas välja põllulapi algühiku Ojamaal, milleks oli 195 m2. Kõige sagedamini olid
väljamõõdetud põllud sellest 3 x suuremad. Lindquist on ka osutanud, et ühe pere
elatamiseks vajaminev maa paesel Ojamaal (mis on looduslike tingimuste poolest hästi
võrreldav Eesti rannaalade ja saartega) oli umbes 2 ha, seega umbes 33 sellist 600 m2-st
põllulappi!
Pole võimatu, et sarnast algühikut kasutati ka Eestis. Vähemalt Põhja-Eestis Proosal oli
annaabi.ee 
