Asjaõigus
Rooma õigus ei tee vahet maa- ja vallasasjade omandi vahel, ta loob loomulikud erinevused ohvriks
mõiste "võim asja üle" ühtsusele ja suleb endle, vaatamata oma tehnilistele eelistele ja kõrgele
arengule, sellega tee praktiliste õigusinstituutide juurde, mille lõid teised, iseenesest vähem täiuslikud
õiguskorrad, eelkõige tee kinnistusraamatu juurde.
2. Germaani õigus
Germaani õigust iseloomustas palju suurem omandiseoste rõhutamine; germaani seadus tunneb ka
astmeid, mis olid rooma õigusele võõrad, ülem- ja alamomandit, eelkõige erinevusi maa- ja
vallasomandi vahel. Need arvukad vormid ja variatsioonid olid ühtlasi sotsiaalse seotuse teenistuses.
Kirik esitas eriti selgeid moraalseid nõudmisi omandile ning süvendas sellega veelgi antud õiguse
olemust.
3. Mõisaomanike võimu likvideerimine
Tööndusvabadusega seondus talupoegade vabastamine, mõisakoormatiste likvideerimine, omandi