Meditsiiniajaloo konspekt
1980. aastate alul polnud teadusmaailmale selge, millega
on tegu, kas peaksid tegelema asjaga veneroloogid, sotsioloogid, epidemioloogid,
viroloogid, rahvatervishoiuspetsialistid, politsei jne...
Arstkond kasutas mõnes mõttes venitamistaktikat. Aktiivsust näitasid üles pigem
haiged (People-With-Aids, PWA), lähtudes toona jalgu alla saavast gay-pride jm
liberaalsetest suundumustest. Patsiendid asusid tegelema ravimipoliitikaga.
AIDS andis ka selge märgi, et inimkeha on muutumas omandiobjektiks. Sellele
aitasid kaasa levivad keha-kultuse fenomenid, alates body-building'ust ja lõpetades
plastilise kirurgiaga. Siit lähtuv tervisekultus toob käibesse tagasi kõikvõimalikud
traditsioonilise meditsiini, new-age jne meetodid. Tulevad tagasi ka tabud (vähk) ja
positiivsed stigmad (AIDS).
Keha juurest võib minna edasi juba küsimuseni, kes omab hinge (elu).
Tõsiseks probleemiks kaasajal on saanud meditsiinieetika. Selle on esile kutsunud
annaabi.ee 
