Rahvuslik liikumine
Kui Hurt avaldas oma Eesti
ajaloo käsitlust- pildid isamaa sündinud asjust, see oli baltisakslastele vastuvõtmatu,
baltisakslaste surve tõttu ka Hurda jaoks Eesti Postimehe küljed suleti. Nad jäid Eesti
Postimehe kaastööliste ridadest kõrvale, see aitas kaasa Jannseni mõju vähenemisele. Jannsen
sai insuldi, hiljem sellest taastus. Hiljem ta väga aktiivselt ei tegutsend.
Jakob Hurt (1893-1906) Surma-aasta kalendri vahetusega erinev. Ta oli omandand
ülikoolihariduse- usuteadus, oli kirikuõpetaja. Oma kutsekaaslaste seltskonnas Hurt kõige
omasem ei olnud, teised oli sakslased. Ta pidas laulupeol kõne. 1870 aktiivsete isikute
kokkusaamine Helmes, siis Hurt pidas programmilise kõne, kus rõhutas, et kui me ei saa olla
suured jõult ega arvult, peame olema suured vaimult rõhutas igati kultuuri arendamist.
Ärksad viljandimaa talupojad andsid idee, et kihelkonnakoolis võiks anda kõrgemat haridust,