Platoni õpetus olevast.
tõttu …” (6d-e; Platon, Teosed I, lk. 397) Kuidas täpselt see vahekord välja näeb,
jääb Platonil ebaselgeks. Ta kirjeldab seda vahekorda vahel niisuguse mõistega nagu
methexis (lad. keeles participatio) – osavõtt; või ka parousia – kohalolu. Igas üksikus
nähtuses on tema idee kohal ja idee kohalolu ilmneb ühiste omadustena kõikidel
üksikutel antud liiki kuuluvatel asjadel, “nähtava maailma” asjade-nähtuste
sarnasusena, ühiste-üldiste omaduste omamisena nende poolt. Sellistele selgitustele
vaatamata jääb see vahekord lähemalt kirjeldamata – kõik need antud vahekorda
selgitama mõeldud väljendid kujutavad endast metafoore.
Küll aga osutab osavõtu mõiste sellele, et Platoni järgi ei oma üksikud asjad
ontoloogiliselt iseseisvat, sõltumatut staatust. Üksikud asjad meeltega
tajutavas maailmas on pelgalt relatsioonilised moodustised, st. nad on asjad, mis
omavad oma eksistentsi ja karakterit üksnes tänu ideedele
annaabi.ee 
