Majanduspoliitika
kahes maailmas. Nad sulguvad vältimatute asjatoimetuste järel oma päritolumaa info- ja
kultuuriruumi. Pealegi on mitmed “emamaad” hakanud kunagisi kaasmaalasi ja nende
järeltulijaid järjest jõhkramalt kasutama oma ideoloogilistel või neoimperialistlikel eesmärkidel.
Milles on ikkagi asi? Migrantide kriitiline mass on neil võimaldanud luua oma kogukondi, kus
räägitakse, elatakse, kaubeldakse, abiellutakse, sünnitakse ja surrakse omakeelses ja omameelses
keskkonnas. Riiklikud toetused ja abirahad on võimaldanud neil elada ka ilma tööd tegemata.
See omakorda ei ole innustanud noori piisavalt kohalikku keelt õppima, mis omakorda on teinud
võimatuks korraliku hariduse saamise. Pole head haridust, pole ka head töökohta ning
sissetulekut jne. Ja see paneb migrante vihkama nende arvates ebaõiglast ühiskonda. Omaette ja
omakeelses keskkonnas elavatel migrantidel on sündinud juba mitmes põlvkond „vihakoolitust“