Tammsaare ja Gailit elulugu
realismi tagasitõrjuva mõtteliikumisega. Ei ole ligemat kohta tiibadeta kahejalgsete
tõsiloomuse paljastamiseks, nende vajaduste ja hädade alastikiskumiseks kui ühiskonna
põhjas. Sellele suunale olid eesti kirjanduseski teed avanud Ed. Wilde ,,Külmale maale" ja E.
Petersoni ,,Paised". Ei puudunud ehtimatule elutõele kutsuva mõtteradikalismi otsematki
propagandat Tartu-Jurjevi ülikoolilinnas. Eesti rahvusliku ärkamise aadete lippu uuesti
kergitava ,,Postimehe" kõrval püüdis siin omamaalaste keskel loodusteaduslikku ilmavaadet
levitada, ühiskonna majanduslikke aluseid selgitada ja ideloogilisi pealeehitusi ümber hinnata
liiatigi see pahempoolsete eesti intelligentide ja üliõpilaste ring, mis 1900-1901 välja andis
Hermannilt ülevõetud ,,Rahva Lõbulehte". Mitmed selle ringi tegelastest olid endised
treffneristid ja andsid samas koolis õpetust (J. L. Jürgens, J. W. Weski j. t.). Uue proosavaimu