Ärkamisaeg, venestusaeg, isikud
Eestlaste jaoks tähendas see suurt pettust Vene riigivõimus. Rahvusliku liikumise hoog
rauges, maad võtsid pessimism ja loidus, mida süvendas völja ja lina hindade langusest
tekkinud majanduskriis. Poliitilisele survele vaatamata muutus seltsiliikumine 1890.aastail
massiliseks, see oli ainuke viis koos käia ja rahvuslust edendada. Eesti rahvusluse
ülemaailiseks keskuseks sai Eesti Üliõpilaste Selts (1883).
Tervikuna kukkus eestlaste venestamise plaan läbi, sest nende omakultuuriline
identiteet oli juba küllalt tugev. Saksa kultuuri pikaajalist mõju ei suutnud lühiajaline
venestamine välja tõrjuda ning Balti provitside saksapärane ilme jäi püsima edaspidigi.
Industrialiseerimine
Eesti majandust 19. saj II poolel iseloom kaubalis-rahanduslike suhete valitsevaks
muutumine. Ehitati välja tihe raudteedevõrk, mis sidus Eesti Vene imepeeriumi siseturuga ja
oli tähtsaks eelduseks tööstuse, põllumajanduse ja kaubanduse arengule. 1860. aastail algas
annaabi.ee 
