Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahju aastatel 2000-2011
tekkinud märkimisväärne kogus radioaktiivselt saastunud vett. Prantsuse
tuumaohutusagentuuri ASN hinnangul vastas õnnetus Jaapani Fukushima
tuumajaamas seitsmeastmelise algselt skaala kuuendale astmele, kuid hiljem
tõsteti see maksimaalse seitsme peale kuna radiatsioon levis juba õhus ,
köögiviljades, vees ja ookeanis.
Maavärinad võivad tekitada tohutuid kahjustusi ja purustusi. Kõrgemate
magnituudlistele maavärinatele võib tihti järgneda ka tsunamid, mis tekitavad
omakordas suurt kahju. Fukushima tuumaõnnetuse tagajärjel otsustas Sveits
(2034) ja Saksamaa (aastaks 2022) loobuda tuumaenergiast. Kõige ohtlikumad
alad on vaikse ookeani ääre alad nagu Jaapan ja Indoneesia. Pidevate
maavärinate tagajärjel korraldataske seal pidevalt õppusid et olla valmistunud
maavärina korral, aastakümneid on kehtinud ka hoonete projekteerimist
puudutavad karmid seadused. Maavärinad tekitavad veel laviine ,