EESTI VARAUUSAEG
saama kinnituse nii Leedu kui Poola poolelt, ühisallkirjad, mõlemalt pitserid.
Pooled staarosti ametitest peavad olema Leedu ja pooled Poola käes. Liivimaalasi ei
mainita. Kõik läänistused antakse poolakatele ja leedukatele. Ette oli nähtud 26
staarostkonda Liivimaal, mitte kõiki ei suudetud moodustada. Etnilisele Eesti alale
staarostkonda: Helme, Kirumpää, Laiuse, Põltsamaa, Pärnu, Tarvastu, Vastseliina,
Viljandi ning pisut hiljem Tartu.
Staarost omakonda jagunes folvarkideks ehk riigimõisateks. Folvark jagunes
omakorda vardjaskondadeks.
1/3 staarosti tuludest läks staarostile, 2/3 riigile, üks osa sellest tuli kulutada
sõjalisteks kuludeks, ülal pidada kohapeal garnisoni, ja teine osa läks otse
riigikassasse. Leedukad protestisid, et nemad ei ole midagi saanud, seega otsustati, et
üks aasta lähevad riigikassasse minevad tulud Poola ossa, teine aasta Leedu osasse.
Presidendi nimetas ametisse kuningas
annaabi.ee 
