Tahkuranna
Inimesed asusid Tahkuranda elama 17. sajandi suurel näljaajal. Merest püüti
kala, mis oligi põhiliseks söögiks. Tekkis Tahkuranna kaluriküla.
Ranna aluspõhja keskdevoni liivakivimist valmistati vanasti tahkusid ehk
luiske, mida rahvas kasutas. Just tahkudest sai nime nii küla kui ka vald.
Põhiline töö oli kalalkäik, kusjuures igal talul oli oma paat ja isegi püügikoht.
Vanasti püüti kala noodaga, siis võrkudega ja nüüd mõrdadega. Püügivahendid
tehti omakedratud niidist.
Igal talul oli õigus kuni kolme versta kaugusel merel käia. Loata kalapüügi eest
väljaspool piiri võis saada karistada.
Tahkurannas on mere ääres Pikk ehk Suur nina.
Konstantin Pätsi ausammas.
Tahkuranna vallas on Eesti esimesele presidendile Konstantin Pätsile
püstitatud ausammas. See tähistab Pätsi sünnikohta ning on püstitatud kui
Eesti riigi ühele rajajale ja Vabadusristi kavalerile. Ausammas avati 25. juuni
1939.
Kultuur.
annaabi.ee 
