Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
vabaks.
Orjal õis olla soov elada pereelu. Contubernium oli institutsioon, mis oli orjade kooselu.
Abielluda nad seaduslikult ei saanud. Isandad võisid seda võimaldada. Eriti levinud keisri
hilisel per soositi seda. Orjade kooselu ei pruukinud olla üksnes sama isanda all vaid orjad
võisid elada kokku ka kuuludes erinevatele isandatele. Isandad hakkasid seda juba 2saj ekr
soosima, autorid kes aitasid majapidamist korraldada oli nt Cato Vanem, kes omajuhistes
rangelt soovitas orjade seksuaalhimuga arvestada, sest muidu nad lihtsalt kretiinistuvad.
Väga oluline aspekt, mis tegi orjast inimese oli pekuuliumi ( peculium) institutsioon, mis oli
osa varast, mis oli jäetud orja kätte. Kuna orjal ei olnud mingisuguseid õigusi, polnud tal ka
omandiõigust. Kõik asjad, mis orjal olid kuulusid isandale. Avalike orjade puhul olukord
teine. Reeglina kõik orjad omasid mingina mingit vara, mida teoorias nad omada ei tohtinud.
Nt riided või möödel vms