V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
rör! See pärgament
on jõle.»
«Hea küll, me paneme ta uuesti piinapinki. Siin on veel
midagi,» lisas magister Jacques uuesti oma vöötaskut
kobades, «mis me Mare Cenaine'i juurest leidsime.»
See oli seda laadi nõu, nagu neid dom Claude'i kolde serval leidus.
«Ah!» ütles ülemdiakon, «alkeemia sulatuspott.»
«Tunnistan teile üles,» sõnas magister Jacques oma kartliku ja kohmaka naeratusega, «ma
katsusin sellega ka oma koldes, aga ei saanud midagi paremat kui enda omagagi.»
Ülemdiakon hakkas potti uurima.
«Mis ta siia sisse on kraapinud? Oeh, oeh! Sõna, mis kirbud eemale peletab! On Mare
Cenaine aga võhik! Sellega nüüd mõni kulda saab! See kõlbab ainult suvel voodi alla
panna!»
«Et meil nüüd vigadest juttu tuleb,» ütles kuninglik prokurör, «siis uurisin ma enne
siiatulekut all portaali. Kas teie kõrgeausus on selles täiesti kindel, et füüsikaliste tööde
algus on kujutatud Linna Haigemaja pool küljes ja et nende seitsme alasti kuju seas