Johann Wolfgang Goethe
tunnete sügavus ja rikkus määras looduse tunnetamist. See tähendas, et oli vaja luua
oma ajale ja ümbrusele vastuvoolu sõdivaid suurkujusid. Need kangelased/ tegelased
pidid olema ausad ja sirgjoonelised, kes sõdivad, astuvad saatusele vastu, ise sellele
alistudes. Ta leidis ühe kirjamehe autobiograafiast just täpselt sellise tegelase, kes
vastas kõigile lihtsate ja ausate inimeste ootustele. See rüütel lausub:
,,Häda, häda neile isandaile, kes omaendisele autoriteedile loodavad. Ikke all inimeste
südamed kalestuvad. Need aga ei taha midagi kuulda ega näha... Nad toituvad oma
alamate õnnest, varandusest ja verest, kuid ei saa iial täis."
2. Kogu ,,Fausti" probleem jäi kogu eluks Goethele samaks. See oli ennekõike
kuuluvuse probleem: Mina inimese olemuse ning identsusese küsimus. Kui Goethe
arusaam maailma olemusest muutus, siis muutus ka Fausti nägemus inimesest. Mina
tunnetus avardus
annaabi.ee 
