Nüüdiskirjandus 2015
00ndate esimeses pooleks on see muutunud väga tumedaks – situatsioonid, kus
valitseb masendus ja vägivald ning sealt pole väljapääsu. Keelekasutus on
silmatorkav, toob kirjandusse ühena esimestest kõnekeele, kasutab palju ka
slängi ja obstsöönseid sõnu (see jõuab haripunkti teoses „Lauakõne....“ 1998.a).
Kui muidu ta suht nagu kirjutaks koguaeg ühe ja sama raamatu järku, siis 2012.a
ilmunud romaan „Ära jäta mind rahule“ on suurem pöördumine
isikliku/omaelulise ainekäsitluse poole. Keskseks Peeteri nimeline tegelelane,
tegemist armastuslooga/kolmnurgaga. Sa meeldid mulle – jäta mind rahule – ma
vihkan sind... nii oleks toiminud ta varasem tegelane, nüüd proovib ta minna
sealt teistmoodi edasi, küpsemine vms. Ei loobuta ühel hetkel, kui läheb raskeks
või ei saavutata loodetu. Palju puudutatakse kodu teemat.. üldiselt pole see
varem oluline olnud, sellele vastandati „teel oleku“ seisundit (20.saj eksistentsi