Anna Haava: elu ja loomingu lugu
Väikest last ootas ees 5-aastane õde Elisabet. [1]
Kümne päeva pärast jäi maimuke aga nii haigeks, et talle elupäevi enam ei loodetud. Lapsele
tehti hädaristimine, tema vaderiteks said sõts Elisabet Peramets, lell Jakup Haavakivi ja Lena
Masing. Pärast ristimist valmistas laps aga kõigile suure üllatuse – ta paranes haigusest. [1]
Suurem õde Elisabet meenutas oma ruugete juuste ja heleda jumega pigem isa, kuid Anna
juures võis näha mõlema vanema tervikuks liitunud omaduseid. Anna oli pärinud ema
tumedad juuksed ning tõmmu jume, kuid Annal oli isa näojooned ja suured sinakashallid
silmad. Iseloomus kohtusid samuti mõlema vanema pärandid. Tütre tundehellus meenutab
ema ägeduseni ulatuvat temperamenti ja Anna Haava ise on enda huumori ja satiirimeele
kinkijaks nimetanud oma värvika sõnaga ema. Kuid Anna Haava isiku ja talendi
põhiolemuses tunneme ära Joosep Haavakivi sisemise täiusetungi, tema ebamäärase püüdluse
ideaalide poole. [2]