c) vedelik + gaasiline aine = vaht N: seebivaht, munavalge, vahukoor. 2) Gaasiline aine: a) õhk( gaas) + vedelik = udu, b) õhk + tahke aine = tolm, suits. 3) tahkeaine: tahked vahud N; makrofleks, penoplast Aerosoolid- on pihussüsteemid kus pihustuskeskkonnaks on õhk N: õhuvärskendaja, deodorandid. METALLID-lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused( hea elektri-soojusjuht, iseloomulik läige jne.) Metallilised elemendid perioodilisus tabelis . elemendi metallilised omadusead on seda tugevamad mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone. Rühmas: 1) elektronkihtide arv suureneb aatomi raadius suureneb- väliskihi elektronid tuumast järjest kaugemal loovutatakse kergemini elemendi metallilised omaduses tugevnevad. Perioodis: 1) elektron kihtide arv ei muutu, tuumalaeng suureneb aatomi raadius väheneb tuum hoiab väliskihi elektrone tugevamini kinni - loovutatakse raskemini elemendi metallilised omadused nõrgenevad.
c) vedelik + gaasiline aine = vaht N: seebivaht, munavalge, vahukoor. 2) Gaasiline aine: a) õhk( gaas) + vedelik = udu, b) õhk + tahke aine = tolm, suits. 3) tahkeaine: tahked vahud N; makrofleks, penoplast Aerosoolid- on pihussüsteemid kus pihustuskeskkonnaks on õhk N: õhuvärskendaja, deodorandid. METALLID-lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused( hea elektri-soojusjuht, iseloomulik läige jne.) Metallilised elemendid perioodilisus tabelis . elemendi metallilised omadusead on seda tugevamad mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone. Rühmas: ↓ 1) elektronkihtide arv suureneb – aatomi raadius suureneb- väliskihi elektronid tuumast järjest kaugemal – loovutatakse kergemini – elemendi metallilised omaduses tugevnevad. Perioodis: → 1) elektron kihtide arv ei muutu, tuumalaeng suureneb – aatomi raadius väheneb – tuum hoiab väliskihi elektrone tugevamini kinni - loovutatakse raskemini – elemendi metallilised omadused nõrgenevad.
annaabi.ee 
