Käisin 14.oktoobril vaatamas Jan Uuspõllu stand-up etendust ,,Brüsseli kapsas". Jan Uuspõld on sündinud 14.detsembril 1973 Tallinnas. 1998.aastal lõpetas ta EMA Kõrgema Lavakunstikooli ning samal aastal asus tööle ka Eesti Draamateatris näitlejana. 2001.aastal sai ta Eesti Raadio näitlejapreemia parima kuuldemängurolli eest. 2003.aastal autasustati teda Eesti Draamateatri kolleegipreemia parimale meespeaosatäitjana. 2006 aastal lisandus näitlejaauhind ,,OmaDraama". 2014.aastal anti Uuspõllule Oskar Lutsu huumoripreemia. Ta on ka tuntud filmist, nimega ,,Jan Uuspõld läheb Tartusse". Seda näidendit vaadates mõistsin, et stand-up etendust on väga raske ära mängida, kuid Jan Uuspõld on selleks justkui loodud. Plussiks saab märkida kindlasti selle, et kui hästi kõik need pisidetailid ja liigutused välja olid toodud. Hea oli veel ka see, et huumoriga oskas ta piiri pidada
Igal hooajal on teatris kümmekond esietendust, jooksvas repertuaaris on üle 20 lavastuse. Aasta jooksul annab Eesti Draamateater ligi 500 etendust ja neid vaatab üle 100 000 vaataja. Jan Uuspõld on saanud ka mitmeid preemiad ning on tunnustatud näitleja. 2001. aastal sai ta Eesti Raadio näitlejapreemia parima kuuldemängurolli eest, 2003.aastal Eesti Draamateatri kolleegipreemia parimale meespeaosatäitjale, 2006.aastal Balti Teatri Festivali ''OmaDRAAMA" näitlejaauhind ja 2014.aastal Oskar Lutsu huumoripreemia. Jan Uuspõld on osalenud ka arvukalt televisiooni rollides: "Palume lavale", "Kättemaksukontor", "Kälimehed" ja "Brigaad 3" jne. Lisaks televisioonile on Jan Uuspõld kaasa löönud ka raadios, kuuldemängudes. Paljudes filmides on Jan Uuspõld kaasa teinud, näiteks: "Jan Uuspõld läheb Tartusse", "Ruudi", "Vanad ja kobedad saavad jalad alla" jne. Jan Uuspõld on väga mitmekülgne näitleja. Näitlejana on Uuspõld alati mu
· Toomas - "Brigaad 3" (2008) (TV3) · Stilist - "Kälimehed" (2010) (TV3) · Mehis/Kalju/Lars - Kalevi naised (2011) (TV3) Tunnustused · 2001 Eesti Raadio näitlejapreemia parima kuuldemängurolli eest (Jörgen "Linnud", Karl Raismik "Noored hinged", Ekke "Domini Cane") · 2003 Suur Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia parimale meespeaosatäitjale (Osvald Alving "Kummitused") · 2006 Balti Teatri Festivali "OmaDRAAMA" näitlejaauhind (Eduard Wiiralt, "Põrgu wärk"). Eraelu Jan Uuspõllul on vend Jaanus Uuspõld. Janil on esimesest abielust Margit Roosaarega tütar. Ta elas pikka aega koos näitleja Liina Vahtrikuga. 20. detsembril 2003 abiellus ta Marioniga. Neil on poeg.
"Wremja". Oma näitlejatööga sai Jan ka palju tunnustusi. Esimese sai ta 2001. aastal Eesti Raadio näitlejapreemia parima kuuldmängurolli eest (Jörgen "Linnud", Karl Raismik "Noored hinged", Ekke "Domini Cane") Teise tunnustuse sai Jan 2003. aastal Suur Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia parimale meespeaosatäitjale (Osvald Alving "Kummitused") Kolmanda tunnustuse sai Jan 2006. Aastal Balti Teatri Festivali "OmaDRAAMA" näitlejaauhind (Eduard Wiiralt, "Põrgu wärk"). Jan uuspõld tegeles ka noores eas laulmisega, Janil ja tema sõpradel kellelt ta laulmist ja tinistamist kitarriga õppis oli mitmeid bände, nenil olid bändid erinevatest muusikaliikidest. Kasutatud kirandus: http://www.naistemaailm.ee/artikkel.php?id=3035&hi=uje 22.jaanuar 2009 http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=191887 22.jaanuar 2009 http://et.wikipedia
uuspold.d?id=21685645) 10. märts 2009,15:42 JAN UUSPÕLD KUI NÄITLEJA TUNNUSTUSED · 2001 Eesti Raadio näitlejapreemia parima kuuldemängurolli eest (Jörgen "Linnud", Karl Raismik "Noored hinged", Ekke "Domini Cane") · 2003 Suur Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia parimale meespeaosatäitjale (Osvald Alving "Kummitused") · 2006 Balti Teatri Festivali "OmaDRAAMA" näitlejaauhind (Eduard Wiiralt, "Põrgu wärk"). TEISTE ARVAMUS Küs: Kirjeldage enda arvamust Jan Uuspõllust. 1) Ma arvan, et ta on üks eesti parimaid komöödia näitlejaid ning tema teatrietendused on ühed parimad Eestis. Ta on väga lahe isiksus, mis siis, et tal olid kunagi suured joomisprobleemid ja teda tehti maha. Minu arust on ta ikkagi üks muhedamaid selle -Reeli Kaljula 2) Jan Uuspõld on ju ikkagi koomik nagu teada
Eesti näitekirjanduse tollasel taustal tõi Tammlaanele teatud uudsust värske miljöö, pingelisema tegevuse ja hoogsa lühilauselise dialoogi poolest. 3) Artur Adson (1889-1977) alustas samuti 1920ndatel ekspressionistlike näidentidega, kuid 1930ndatel kirjutas ta ajaloolisi ja eepilisi teoseid eesti ajaloost (,,Toomapäev"; ,,Lauluisa ja Kirjaneitsi"). Sama stiili järgisid palju teised (Visnapuu, Kallas). 23. Teater ja omadraama 1930. aastail. Proosa dramatiseerimine. 1930ndatel süveneti nii kirjanduses kui teatris rahvuslikkuse probleemidesse. Märksõna omakultuur väärtustas eesti kultuuri eripära võrdluses teiste rahvaste kultuurigega. Teatris oli päevakorras saksa ja vene mõjudest vabanemine. Arutleti eesti rahvusliku tüübi, eesti vaimu erijoonte ja näitleja väljendusvahendite seose üle. Leiti, et näitleja mäng peab olema kooskõlas rahvusliku karakteriga ning eesti teater eristuma teiste
annaabi.ee 
