H.Palamets "Keskaja kultuurist ja olustikust"
kellele kuulusid kõik kuningriigi maad, mida ta siis suurfeodaalidele läänistas. Lääni saanud
suurfeodaalid, kelleks olid vürstid, hertsogid ja krahvid, olid kohustatud koos oma väeüksusega
kuningat sõjakäikudel saatma või mõnda muud moodi kuningale maa eest tasuma. Maad andnud
feodaali nimetati senjööriks ja maad saanud feodaali vasalliks. Kuningad, hertsogid ja krahvid
läänistasid maid parunitele, need omakorda väikefeodaalidele - rüütlitele. Rüütlid enam vasalle
omadaei tohtinud, nemad moodustasid feodaalse hierarhia kõige madalama astme.
Põllumajanduses tehti palju uuendusi põllutööriisttades ja põlluharimise viisides, kuigi need
muutused toimusid väga aeglaselt. Tehti ka uuendusi veoloomade paremaks kasutamiseks.
Karjakasvatus arenes vähe, kasvatati üsna väheseid loomaliike.
Tehnika arenes eelkõige tänu käsitöö koondumisele linnadesse, kus olid paremad võimalused
sellega tegelemiseks
annaabi.ee 
