Milleks meile aktiivne kodanik?
Selleks võib pidada ka
ühsikonna õpetuse mahu tõstmist Eesti haridussüsteemis. Riigi tunnused, seadused,
põhialused peaks olema kõigil selged nagu emakeel. See suurendaks sidet kodanike ja
riigi vahel. Seega leian ,et kodanike harimine on aluseks aktiivsuse tõusuks ühiskonnaelu
mõjutamises.
Kuid tundub, et inimloomus justkui vajaks ühiskonnakriisi, nägemaks, et riik on tõesti
hädas. Sel puhul hakatakse rääkima ka üha enam kodanikuühiskonnast ja kodaniku
omaalgatusest. Kodanikuühiskond suudab muuta poliitilisi otsuseid kas või läbi allkirjade
korjamisega. Aitavad lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme. Pakuvad
erinevaid teenuseid ja loovad uusi töökohti nagu näiteks muuseumid, korteriühistud.
Mõned kogukonna tegevused nagu naabrivalve võivad viia vandalismi vähenemisele -
mis tähendab politsei vähemat sekkumist; aktiivsed üürnike ühendused viivad omakorda
majade paremale korrastatusele