E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Ta andis abtissile
täe voli käte ja tegi ainsaks tingimuseks, et Agnest mitte katoliku usku ei pö orataks ega
nunnaks ei pü utaks teha.
Agnesele anti kloostris elamiseks kamber, mis suurem ja valgem oli kui nunnade kongid:
kõ-
397
gest aknast ulatus pilk kaugele üe merelahe, mille serval Tallinna mü urid ja teravad tornid
otsekui vee seest ües kerkisid. Igapävastest jumalateenistustest ja palvetamistest kirikus,
nagu ka nunnade üdistest sö omaaegadest pidi Agnes osa võma ja tegi seda hea meelega, sest
ta näi siin ometigi inimeste näusid, ilma et keegi küimistega tema peale oleks tormanud,
nagu see linnas ütepuhku südis. Paar näalat oli Agnes kloostri eluga täesti rahul, tegi
näutö od, luges, palus jumalat ja mõles Gabrielile. Oli tal esiotsa salakartus täi
«kasvatusviisi» eest olnud, siis palus ta seda nü ud tema käst süame põjas andeks, lootes, et
täi teda hoopis rahule jäab