Kohaliku omavalitsuse õigus
realiseeritakse; kas ja kuivõrd peavad KOV üksused olema aktiivsed. See on sisuliselt küsimus regulatsioonist ja
deregulatsioonist, munitsipaliseerimisest ja munitsipaalinstitutsioonide privatiseerimisest, munitsipaaltegevuse formaliseerimisest
ja debürokratiseerimisest, samuti subsidiaarsusprintsiibi teostamisest. Näiteks: KOV määrusandlusõiguse tugevdamine, kodanike
osalemise parandamine, avalike asutuste spordiühingutele kasutada andmine, omaabiinstitutsioonide soodustamine.
Struktuuripoliitika: KOV üksuste funktsiooni- ja arenguvõime parandamine ning nende kohanemisvõime edendamine
muutuvate vajaduste ja struktuurimuutustega. Näide: otsus kohaliku subventsiooni kohta teatud projektidele, infrastruktuuri
parandamine, kohalik keskkonnakaitsepoliitika, liikluspoliitika (avalik transport). Protsessipoliitika: munitsipaalhalduse
toimimise lühiajaline või keskmise pikkusega juhtimine tervikuna või ositi