Fütobentos
pimedas.
Vähe endeeme (st. ainult sellele paikkonnale omaseid liike). Põhja-
Jäämeri on olnud ühendusteeks Atlandi ja Vaikse ookeani vahel. Kõige
põhjapoolsemates vetikate kasvukohtades on ainult 4-6 jäävaba nädalat
aastas, mõnel aastal mitte ühtegi. Arktika lõunapiir järgib 10° C augusti
isotermi või 0° C veebruari isotermi või enamvähem jää piiri talvel ja
kevadel, ulatub Gröönimaa ja Teravmägede rannikuni ja Murmanskini
Koolal ning Olyutorski neemeni Beringi meres. Islandi N-rannikut ei loeta
Arktikasse, sest jäätumine seal ebaregulaarne.
Arktika vetikauurimise pioneer Kjellmann (1883) iseloomustas
polaarvöötme taimestikku järgmiselt: 1. Indiviidide vähesus (põhjuseks
peamiselt sobiva substraadi puudumine),
2. monotoonsus (Laminaria liikide igav pruun värv; näis sarnanevat
subarktikale, 3. Laminaria koosluste kohatine lopsakus. Siinsete vetikate
annaabi.ee 
