Eesti raha 1918-2011
mõlemat pidi. Sakslane kehtestas Eestis sisemisteks maksevahenditeks riigikrediitkassa
tähed, s.t okupeeritud idaalade jaoks emiteeritud rahamärgid, mida nimetati
idamarkadeks. Nagu näha oli okupeeritud aladel keelatud isegi saksa oma riigimarkade
käibelelaskmine. Müntidest tulid käibele 1-, 5-, ja 10-riigipennised, mille aversil on riigi
nimetus, riigivapp ja vermimisaasta ning reversil nimiväärtus ja rahapada näitav täht
(E.Olviste, 2010, lk.15). Ehk mõneti reaalsemgi kate oli nn. Punktidel- riigile müüdud
villa eest saadud väärtpaberitel. Punktide eest said nende esitajad igast tekstiilkaupade
poest omandada teatavaid kaupu, mis olid loetletud väärtmärkide tagaküljel- näitkes
riiet, sokke ja pesu (I.Leimus, 1993, lk.64).
1944. aasta sügisel käändusid ajalootuuled veelkord, sakslased said sõjas lüüa ja
lahkusid ning Eestis kinnistus ligi pooleks sajandiks uuesti nõukogude kord ning kogu
annaabi.ee 
